Eesti väliskaubandusmahud
Kreekaga on marginaalsed (eelmisel aastal vaid 0,06% Eesti kaupade ekspordist ja impordist), samuti on väga tagasihoidlikud meie välisinvesteeringud Kreekas ning Eesti finantssektori seotus Kreekaga. Eesti riik on garanteerinud EFSF-i kaudu küll Kreeka rahastamist, kuid Kreeka võimalik maksejõuetus seda praegu ei ohustaks, kuna tagasimaksekohustus on alles alates 2022. aastast. Iseasi on muidugi see, kas ka selleks ajaks on Kreeka nö jalad alla saanud.
Hoopis teine küsimus on aga seotud kaudse mõjuga. Praegu on euroala oluliselt paremini kaitstud
Kreeka lahkumisega seotud riskide suhtes. Euroala kriisijuhtimismehhanism on tugevam, kui aastaid tagasi. Koos suuremahulise varaostuprogrammi käivitamisega tekitas EKP nn tulemüüri Kreeka ohtude vastu, et muuhulgas pehmenda maksevõimetusega tekkivat ahelreaktsiooni mõju ja võimaliku finantskriisi. Samuti vähendab Kreeka kriisiga seotud nakkusohtu see, et erasektori ja rahvusvaheliste investorite portfellides on praegu vähem Kreeka riigivõlakirju kui aastaid tagasi ning Euroopa pangad on vähendanud oma seotust Kreekaga.
Samas ei saa me mööda vaadata Kreekaga seotud ebakindlusest Euroopas ja selle negatiivsest mõjust majandusele. Kreeka maksejõuetus või, veel hullem,
Grexit, suurendab ebakindlust veelgi, kuid tõenäoliselt ajutiselt. Ebakindlus suureneb, mis tõstab riskipreemiaid, eriti just nõrgema majanduse ja riigirahandusega riikides.
Suurimaks riskiks on Euroopa poliitika vastus Kreeka võimalikule lahkumisele. Tänu kõrgele tööpuudusele, majanduskasvu aeglasele taastumisele ja reformiväsimusele on mitmetes riikides kasvanud toetus populistlikele parteidele.